Kuidas hapendada, et saada maitsvaim hapukapsas? Milliseid vigu seejuures vältida?
Tervislik toitumine on moes ning üha trendikam on ka ise aiasaadusi hapendada, sest hapendatud toit teeb organismile väga palju head.
Väikesepealine roos- ehk brüsseli kapsas ehib nii kapsapeenart kui ka peenemat peolauda.
Rooskapsas arvatakse olevat üks nooremaid kapsateisendeid. Tuntuks sai ta esmalt Belgias, Brüsseli lähistel 18. sajandi lõpul.
Aastavahetuse peolaua jaoks on paras aeg kapsas hapnema panna detsembri esimestel päevadel, sest värskelt valminud hapukapsas on alati maitsvam kui see, mis kauem seisnud.
Hapendamiseks sobivad põhimõtteliselt kõik valge peakapsa sordid, kõige paremini
Hõrgutavat lillkapsarooga nautides on hea teada, et rohke kaaliumisisalduse tõttu on lillkapsas üks südamesõbralikumaid köögivilju.
Söödavate õite hulgas on lillkapsa lihakas õisik üks vägevamaid.
Lehtkapsas on üks ütlemata kasulik aedvili. Mineraalaineid on lehtkapsas peaaegu sama palju kui spinatis.
Kasulik lehtkapsas ehk kale
Roheline lehtkapsas on kõige tuntum. See on maitsev ja seda on kauplustes müügil.
Lehtkapsas ilutseb peenral jahedast ilmast ja vihmast hoolimata.
Kapsaste vormirikkus on väga suur. Liigi Brassica oleracea alla kuulub pea- ja lillkapsa kõrval mitu alamliiki, teiste hulgas ka lehtkapsas Brassica oleracea var. acephala.